Elu läheb edasi...

Aeg on näidanud, et vastupidiselt lootustele ma seda blogi enam uuendada ei jõua.

Enam-vähem regulaarsed postitused tulevad nüüd Facebookis Ida-Virumaa Fotoprojekti alla.

Minu pildiparemik läbi aastate on sirvitav aadressil http://www.karelkravik.eu.

Fotoprojekt Osoonis



Kes tahab selle hooaja pilte jooksvalt jälgida on oodatud Facebookis Ida-Viru Fotoprojekti lugejaks :).




Algselt postitatud märtsis 2012.

Kui tahad näha, kuidas käis selle pildi (ja võimalik, et ka mõnede teiste hiljutiavaldatute) tegemine, siis tasub vaadata täna õhtul kell 20:05 ETV-st saadet Osoon. Lõpptulemust pole ma ka ise näinud, kuid sisetunne ütleb, et eks ta veidi konarlikum välja kukkus, kui ma tahtnud oleks. Esinemisoskused on rooste läinud, viimasest korrast suure auditooriumi ees on märkamatult 5 aastat mööda läinud.

Vasakul Osooni võttegrupp eesotsas saatejuhiga, kes distantspäästikult selle pildi tegemiseks nuppu vajutab. Ei kujuta ette, kuidas see kokku lõigatakse, kuid tulemus võib päris naljakas olla, sest mina nägin sel hetkel ainult fotokat statiivi otsas pea kohal ja igast kandist lendavat vett ning röökisin "pilti, pilti, pilti", endal mikker salli vahel :)

Märts 2012, Ida-Virumaa, Väike-Pungerja kant.

Lisa: Saadet järelvaadata saab siit - Osoon 26.03.2012 (algus ~10 min kandis).

Stopper vs kaamera



Nüüd, kus ma seda blogi enam teab mis aktiivselt ei uuenda, on üks väljund ikkagi olemata - ja mitte pildiline vaid just sõnaline. Tulevad aegajalt mõned fototeemalised mõtted, mida tahaks jagada, aga ei leia neile nagu sobivat kohta.

Täna tuli pähe selline analoogia, mis nagu kõik analoogiad, töötab ainult teatud maani.

Et kaamera fotograafile on nagu stopper sportlasele. Siis kui plõks käib, läheb kell kinni ja tulemus on kirjas. Vajutasid päästikule ja pilt on purgis. Stopper mõõtis sportlase tulemuse ära, pildimasin fikseeris olukorra. See, et spordis ei saa jätta võistlust stopperi hooleks, tundub nagu üsna loogiline. Aga fotograafias?

Ega mul siin midagi plõksida ei ole, olen suht kindel, et mul pole need 10000 tundi ikka veel täis. Ja teistpidi hakkan ma just tegelema projektiga, millest ei kuule lähemalt enne detsembrit ja kus mu stopperi margil on üsna väike roll.

2013. aasta kokkuvõte

Aeg traditsioonilise aasta kokkuvõtte jaoks. Lühidalt: sisukas aasta oli, võiks lausa öelda - pöördeline.

Suurematest ettevõtmistest võib plusspoolele kanda:

  • Toilamõisa ekspeditsioon ja video. Kui eelmisel aastal oli käik samasse kohta ebaõnnestumiste poolel, siis seekord oli vett ja oli valgust.
  • Minu fotolugu pealkirjaga "Elektri teekond Ida-Virumaal" fotoajakirjas Positiivis. Linkida nagu polegi kuhugi.
  • Aasta ilmselt üks kõige olulisem ja tulemusrikkam pildiretk viis mind nüüdseks suletud Viru Kaevandusse. Tulemuseks fotoseeria nimega "Viru Kaevanduse viimane toodang". Kirja sai pandud ka pikem jutt selle retke fototehnilisest poolest.
  • Viru Kaevanduse seeriast valmis hiljem koostöös Eesti Energiaga ka minu esimene näitus :)
  • Mulle hakkas meeldima see mõõde, mida on võimalik piltidele anda neid seeriatesse ja omavahel kombineerides ning järgmiseks valmiski seeria Peressaare asundustaludest. Osalesin sellega ka Artprindi konkursil ja kuigi võit jäi tulemata, oli vähemalt tõsine motivatsioon see seeria mingiks kindlaks ajaks valmis saada.
  • Kaastöö arhitektuuriajakirjale MAJA. Omajagu peavalu oli ka sellega seotud, kuid ikkagi vajalik kogemus. Minu soovitatud pilt läks kaanele :)
  • Oma firma asutamine - minu pildistamisteenused käivad alates novembrist läbi Fotoprojekt OÜ.
  • Esimene ametlik pildistamistellimus, mille arve ma juba oma firma alt esitasin, oli fotoseeria Estonia Kaevandusest (paremik - viimased kuus pilti siit).
  • Lõpuks ometi sai valmis ka portfoolio lehekülg. Eks ta veel pisut timmimist tahab, aga asi seegi.
Üksikpiltidest tahaks välja tuua:

  • Hiljem - ja mõneti ootamatult - mitmed uksed avanud pilt keevitajast Eesti Elektrijaamas
  • 17. märtsil sai Eestis jälgida väga kena virmalistemängu.
  • Kaevanduste ventilatsioonišurfide otsimine ja pildistamine on juba igatalviseks traditsiooniks saanud, see talv kasvatas ühe enneolematu jäämäe otse Selisoo tee äärde.
  • Sügisene pilt uppuvast Aidu karjäärist kogus fotoprojekti kontekstis täiesti eepilise koguse soovitusi ja jagamisi. Mulle endale ka meeldis, aga omaarust on mul ikka palju-palju tugevamaid pilte.
  • Angry Birds - rohkem enda jaoks oluline. Nagu ka see.
  • Aluoja juga - üks enda lemmikuid looduspilte sellel aastal. Samas paljudele jälle ei meeldi :)
  • Lainetav tee öösel - taaskord üks pilt, mis 2012 sügisel ebaõnnestus, kuid sel aastal ilusti purki sai. Pikalt mõeldud, pikalt tehtud.
Eelmisel aastal sai pool-naljaga välja toodud ka mõned ebaõnnestumised, sel korral aga väga ei oskagi. No Peressaares astusin ühel retkel kaks korda naela otsa, kummalgi korral õnneks mitte läbi saapa. Virus käies kuulsin varingut, kuid see tõenäoliselt oli osas, kust toestus juba eemaldatud ja inimesed enam ei liigu. Ühte juga otsima minnes oli allamineku koht nagu bobirada - jätsime üldse minemata - kassid ja köied vist küll olid, aga vöösid kindlasti mitte ning riski ja pildivõimaluse suhe kaugelt paigast ära. Ahjaa, blogi on ka unarusse jäänud - algas see jamps siis, kui Blogger otsustas pilte pakkima ja muul viisi tuunima hakata, kolisin küll pildid flickrisse, kuid see tähendab jälle lisasammu postitamisel. Versus Facebook, kus vaatajaid on rohkem ja lootust ka aegajalt mingit tagasisidet saada. Ei viitsi sel aastal mingeid statistikanumbreid välja tooma hakatagi, need on nagunii ainult allamäge läinud. Täitamata plaane, võitmata konkursse jms on muidugi veel, kes seda jõuab üles lugeda.

Mida ma natuke kardan, on see, et hobist hakkab (osaliselt) töö saama ning seetõttu on raske teha asju nii nagu ma ise tahaks ning mitte mõelda pidevalt klientide ootustele. Ja muidugi sõltumatus - kindlasti mõeldakse, et kui ma juba kaevanduste pildistamise eest raha saan, siis olen ma kohe automaatselt "töösturite poolel", ei aita siin ka kinnitamine, et minu seisukohad olid väljakujunenud juba tükk aega enne esimesi pildimüüke. Teistpidi on see mind aidanud kohtadesse, kuhu ma hobi raames tõenäoliselt kunagi saanud ei oleks. Mina igatahes eelistan käidud kohti ja tehtud pilte käimata kohtadele ja tegemata piltidele. Ning hetkel jääb veel aega piisavalt hingetoidu jaoks a la kolhoosiarhitektuur :)

Ajakiri MAJA - ülevaade meie koostööst

Kuna meie probleemid said peale seda postitust väga operatiivselt lahendatud, siis ma ei näe põhjust seda juttu siin kauem üleval hoida.

Portfoolio leht ja Peressaare seeria

Kes siinsetest lugejatest veel tähele ei ole pannud, siis on mul nüüd olemas ka portfoolio leht. Osalt just selle lehe tegemiseks kulunud aja ja vaeva pärast ei ole siia ammu uuendusi jõudnud postitada. Poolikut tööd ei taha ka teha, mõni sõna võiks piltidel juures olla.

Teine üritus, kuhu ma viimasel ajal kõvasti oma aega olen panustanud on fotoseeria Peressaare külast. Arvamused on teretulnud, nagu ikka.

Jõhvi ja Kohtla-Järve vaheline liiklussõlm


Vahest on täitsa lahe, kui teed midagi valesti ja avastad, et tulemus on tegelikult huvitavam, kui õigesti tehtuna :)

September 2013, Ida-Virumaa, Kukruse mägi.

Tulevane Aidu sõudekanal



September 2013, Ida-Virumaa, endine Aidu karjäär.

Lohusuu kirik


Täitsa tore on vahest sattuda pildistama midagi, mille pildistamise peale pole lihtsalt varem tulnud :)

September 2013, Ida-Virumaa, Lohusuu.

Vihmapilved Selisoo kohal



September 2013, Ida-Virumaa, Selisoo.

Web Statistics