Sirgala karjäär V - "Läheb veel aega..."

Karjääride sulgemisel algab põhjavee taseme tõus enamvähem kaevandamiseelsele kõrgusele ning on alust arvata, et väljaveotranšeedesse kogunev vesi moodustab kaunid veekogud.

Tasandatud puistangutele istutatud metsades taastub loodusliku metsa kooslus, elu ja liigirikkus: kasvavad marjad ja seened, elutsevad linnud ja loomad alates jänestest ja rebastest ning lõpetades huntide ja ilvestega.

Allikas: http://www.ep.ee/?id=1574



In English: Sirgala oil shale quarry - it takes a lot of time until the closed quarry looks anything close to natural again.

Sirgala karjäär IV - põlevkivi eluring

Põlevkivi eluring - esiplaanil kaevandati (Sirgala karjäär), tagaplaanil põletatakse (Eesti Soojuselektrijaam). 1,4 kilost põlevkivist saab 1 kWh elektrienergiat ja jääb järele ~600 grammi aluselist tuhka (pildil tuhaplatoo külg ja ülevoolubassein). Meie pere majapidamise panus sinna eelmisel kuul oli umbes 300 kg tuhka.



In English: In the foreground is Sirgala oil shale quarry where oli shale was once mined, in the background is Estonian Power Station where the oil shale is being burned to produce electricity. Burning 1,4 kg of oil shale produces 1 kWh of energy and leaves 0,6 kg of alkali ash behind.

Tere tulemast uuele aadressile

Kolisin oma eelmiselt aadressilt siia (link vanale aadressile on tahtlikult panemata jäetud:)), kuna tundus õige aeg olevat. Täiskasvanuks saada (blogi mõttes) või siis järgmisele levelile jõuda (nii nagu ma eelmises blogis kunagi bravuurikalt lubasin).

Pealkiri sai taas kord ambitsioonikas valitud, loodetavasti jõuab sisu varsti järele. Esialgu on küll ainult vana sisu üle toodud, kuid pipeline's on veel paar huvitavat seeriat. Ilmselt mingi osa vana ja fototeemaga väheseotud postitusi kustutan ma siit ära, kuid tähtaega ei anna.

Igatahes olge head ja uuendage oma bookmark'e ja asendage vana feed uuega: http://www.karelkravik.com/feeds/posts/default

PS: Ülekolimisega läksid kahjuks kaotsi Reactions-linnukesed.

Sirgala karjäär III - leia pildilt Kuremäe klooster

Jah, lisaks suurtele ekskavaatoritele, millega põlevikivi pealt lahtilõhatud paekihte maha kooritakse, on sellel pildil ka Kuremäe klooster. Pildistamise kohast Kuremäeni on linnulennult ~15km ning peab tunnistama, et pildistamise hetkel ei näinud ma ka ise seda kloostrit.

Huvitavat infot Eesti Põlevkivi lehelt:
Paljandusekskavaator asub lõhatud katendikivimite tasandatud pinnal. Tal on kaks tööetappi: alumisest eest ammutab ta kobestatud kaljust kivimit ja paigutab moodustuva puistangu alumiseks osaks, ülemisest eest ammutab ta pehmeid kvaternaarsetteid ja paigutab puistangu kaljuste kivimite peale.

/.../

Samuti on elektriajam ekskavaatoritel ja puurpinkidel. Nad on teisaldatavate kaabelliinide kaudu ühendatud karjääri frondi ees olevate ja transformaatorialajaamade ning kõrgepingeliinidega.

Võimsaim tarbija on 35 m3 kopamahuga paljandusekskavaator EVG 5/65M - 7050 kVA, mida toidetakse 6 kV pingega. Suure grupi 15 m3 kopamahuga draglainide võimsus on 1900 kW.
Pildil nähtavad masinad peaksid olema need 15 m3 kopamahuga ja 90m noolepikkusega draglainid.



In English: If you look good enough, you should see Kuremäe monastery in this picture besides the big dragline excavators used for oil shale mining.

Sirgala karjäär II - müütiline Ilusjärv

Ähmaselt meenuvad poisikesepõlves kuuldud legendid ühest superselge veega järvest kusagil karjääris, loomulikult tõmbavad teadjad mehed sealt lisaks veel 10 kiloseid hauge välja. See jutt läheb samasse ooperisse vikerkaarevärviliste päikesetõusedega elektrijaama jäätmehoidlates, kuid suutis omal ajal fantaasiale kütet pakkuda küll.

Uuesti käis peas klikk eelmises postituses mainitud Kalmer Sokmani presentatsiooni peale - slaid 27 - "Loodusvaateid korrastatud aladelt: Ilusjärv Sirgala karjääris". Mõeldud-tehtud, eelmisel nädalavahetusel sai Ilusjärv üles otsitud. Kohapeal olles mul kahjuks täpset vaatenurka meeles ei olnud, kuid minu esimesel pildil paistab sama järve külg, mis presentatsioonis oleval pildil. Vesi seal järves on tõesti selge ja läbipaistev, teisel pildil on näha ka rohekalt kumavat põhja. Kas kunagi kuuldud legend ka sellesama järve kohta käis, ei ole tagantjärele muidugi enam tuvastatav.

Ilusjärve nimest - kaardil seda igatahes ei ole (kontrollitud Google Maps ja Wikimapia, regio.delfi.ee ennast näole ei anna, Regio paberkaardil ka polnud). Samuti ei tea sellisest järvest midagi kohanimeregistri avalik teenus. Ju on tegemist osaga herr Sokmani imagokujundusest, kuid olen valmis oma sõnad tagasi võtma, kui selline nimi mingites ürikutes siiski eksisteerib.

Sirgala karjäär I - kalakotka pesakoht

Alustan järgmise seeriaga, sellekordseks teemaks Sirgala põlevkivikarjäär. Ühel käigul karjääri jäi eemalt silma ülal pildil nähtav post; esialgu ei osanudki midagi arvata sellest. Jahimeheonn ei ole, võllapuu jaoks lühike, kas tõesti linnupesa? Tol hetkel rohkem süveneda ja uurida ei taibanud. Kuni jälle eeltööd tehes sattusin Eesti Põlevkivi keskkonnajuhi Kalmer Sokman'i presentatsioonile teemal "Põlevkivikarjääride kaevandatud alade korrastamisest" (37MB) ja seal, üllatus-üllatus, on slaidil 29 samasugune post, mis väidetavalt on püsti pandud selleks, et kalakotkad sinna pesitsema saaks tulla. Tõsi küll, herr Sokman räägib seal Narva karjäärist ning lähemal uurimisel ei ole ka pesa rõhtse osa kinnitused täpselt samasugused minu pildil nähtuga (presentatsioonis olevat pilti saab suuremaks venitada). Järeldus sellest on tegelikult positiivne - ju neid pesakohti on seal siis rohkem kui üks püsti pandud. Siiski, vaatamata herr Sokmani üdini positiivsele ja optimistlikule toonile, selgub lähemal vaatlemisel kurb tõsiasi - kalakotkas siia sisse pole kolinud.

Väljavõte Loodusõppe kalakotka lehelt: Kalakotkas ehitab oma pesa puude (peamiselt männi) latvadesse eelistades madala veega kalarikka veekogu lähedust (tavaliselt 3-5 km pesast).

Mõned veekogud selles raadiuses pesast tõesti asuvad, iseasi kui kalarikkad nad on - põhiliselt on tegu karjääri kuivendusveega.

Sillamäe sadam XIII - vaade Päite pangalt

Sillamäe sadama seeria viimane pilt on tehtud Päite pangalt (see pole enam sadama territoorium). Taaskord pea päeva viimane valgus. Tagumise (idapoolse) muuli juures on päris suur tanker, võrdluseks näiteks see pilt.

Kogu sadama seeriat saab vaadata klikkides kategooriale "sillamäe sadam".



Muud juttu. Looduspildis sai algatatud teema leidmaks head mobiilisofti päikese ja kuu tõusu ning loojanguaegade teadasaamiseks. Leitu kohta - senine kogemus on hea, eks ole näha kuidas see ajapikku muutub :)

Fotokalas aga on teema varastatud tehnika kohta, kus sai antud möned soovitused ostjatele. Olgu siis lisatud, et olen ka ise nende foorumite kaudu ühtkomateist ostnud ja müünud ehk jutt on omal kogemusel põhinev.



In English: This is Port of Sillamäe as seen from the nearby Päite Cliff.

Näitus "Sillamäe Sadam - eile, täna, homme"



Sillamäe linna keskraamatukogus (esimesel pildil; huvitav, kas tõesti on olemas ka haruraamatukogu) on kuni 1. novembrini üleval näitus "Sillamäe Sadam - eile, täna, homme" (teisel pildil). Mõningaid pilte näituse avamisest ja ekspositsioonist saab näha sellelt lingilt. Ühtlasi on üles pandud ka mõned koolilaste joonistused laevadest ja sadamast (kolmandal pildil).

Minu jaoks teeb selle näituse eriliseks fakt, et seal on välja pandud ka mõned minu pildid. Väike asi küll, kuid hea tunne on ikkagi :)

Sillamäe sadam XII - fakte ja muidujuttu

Vahelduseks mõned faktid Sillamäe sadama kohta:
Veesügavus Sillamäe Sadamas on alates 10 meetrist üldkaupade kai ääres kuni 16 meetrini naftasaaduste käsitlemiseks mõeldud süvakaide ääres. See võimaldab igal ajal sadamasse vastu võtta suurimaid tankereid, mis läbi Taani väinade Läänemerre sisenevad.

Sadamani viib süvendatud merekanal, mis on varustatud nii öö- kui päevanavigatsiooni märkidega ning omab garanteeritud sügavust 16,5 m.

Jääolud võimaldavad laevatatavust aastaringselt ning keskmisel talvel pole jäämurdmist vaja.

Allikas: www.silport.ee
Uurisin natuke ja raamatu "Physical Oceanography of the Baltic Sea" lk 45 andmetel on Taani väinade suurimaks sügavuseks 18m (ei ole kindel, kas see tähendab, et 18m süvisega laev sealt garanteeritult läbi pääseb). Küll aga võib teoreetiliselt ja sadamate olemasolul liigelda mingi laev ainult Läänemerel ka suurema süvisega - lihtsalt täislastis nad Taani väinadest läbi ei saa.



See konkreetne kai peaks olema üks kolmest vedelkeemiakaupade kaist sügavusega 12-13 meetrit. See laev võttis peale 11000 tonni põlevkiviõli (suurem plaan siin pildil). Nagu näha, siis pildi tegemise hetkel pumpamisruumi veel jätkub.

Põlevkiviõli toodetakse Narvas, Kohtla-Järvel ja Kiviõlis ning kogu Eesti põlevikiviõli eksport käib läbi Sillamäe sadama. Kodumaiseks kasutuseks tehakse seda muidugi ka, näiteks Eesti SEJ kasutab põlevkiviõli oma ahjude sissekütmiseks ja omab lausa eraldi tehast selle jaoks.

Huvitav fakt põlevkiviõli kohta on see, et vette sattudes ta ei tõuse pinnale (nagu naftatooted), vaid upub. Seetõttu olla teda kasutatud ka Ilmasõja ajal Saksa allveelaevades (raskem jälitada) ning see fakt omakorda tegi oluliseks Sinimäe rinde hoidmise tehaste kaitsmise eesmärgil.

Tänapäevase meretranspordiga olla aga juhtunud nii, et mingil hetkel vaatasid ametnikud, et (ainult Eestis toodetav) põlevkiviõli ühegi euroklassifikaatori alla ei mahu ja mindi lihtsama vastupanu teed - põlevkiviõli meritsi vedamine keelati ära. Tänu agaratele kapitalistidele tehti ametnikele nende viga muidugi kiiresti selgeks :)

Joonealune on vabas vormis tsitaat minu sadama allikatest.

Web Statistics