Abstraktne

Kui uskuda uudiseid, plaanitakse nüüd sellestsamast kraamist teid ehitama hakata.

Mai 2011, Ida-Virumaa.

Infrapuna-katsetus

UPDATE: kes satub siia otsides IR fotosid, siis siin on uuem materjal.

Üldlevinud arvamus on, et Ida-Virumaa on täis tuhamägesid. Mägesid on küll, kuid enamik neist on aheraine ehk kaevandustes põlevkivi hulgast välja sorteeritud paekivi mäed (väidetavalt üle 30'ne) ning poolkoksimäed (Kiviõlis 2, Kohtla-Järvel terve ahelik). Põlevkivituhka aga ladustati mäkke ainult Püssi elektrijaamas (pildil), mujal ladustatakse tuhka suurtele platoodele.

Kuna reisikaaslasel juhtus olema infrapuna-kaamera ja eredas päevases valguses tavalise kaameraga nagunii talutavat pilti ei saa, siis sai ka IR-i proovitud. Järeldused - veebi jaoks saab pilti teha ka 11 aastat vana Olympusega ja IR-fotograafia on tegelikult täitsa huvitav avastusretkede sisustamiseks.

Mai 2011, Ida-Virumaa, Püssi.

Fotogeeniline Ida-Virumaa

Eelmise postituse Facebooki kommentaarides öeldi, et "küll see Ida-Virumaa on ikka fotogeeniline koht". On küll. Suutsin selles nädalavahetusel taaskord veenduda. Teine tore asi oli kindalaeka põhjast leitud plaat Underworld - "A Hundred Days Off" (avalugu youtubes, sõnad sobivad ka päris hästi konteksti). Sellest parem oli ainult vaikus.

Mai 2011, Ida-Virumaa, Ahtme.

Kopra märg unenägu

Märgalade poolest rikas Eesti on värskelt ühe juurde saanud. Kas see konkreetne on tekkinud agarate kobraste töö tulemusena või meie energiavajaduse tagajärjel ei ole mina kompetentne hindama. Aga kui pakkuma peaks, siis valiks teise variandi.

Mai 2011, Ida-Virumaa, kusagil Ahtme kaevanduse kohal.

Elektrijaam öösel

Need on kohad, millest ma olen kümneid kordi mööda sõitnud, aga mingeid erilisi õnnestumisi piltide näol ette pole näidata. Nüüd sai siis proovitud ka öösel ning enda arvates on tulemus täitsa huvitav.

Varemalt olen avaldanud pilte ka samast majast seest: turbiinisaal, katlaruum, juhtimiskeskus.

Mai 2011, Ida-Virumaa, Mustajõe.

Kohtla-Järve lühikokkuvõte

See pilt on põhimõtteliselt lühikokkuvõte Kohtla-Järvest - taamal tossav keemiatööstus oma poolkoksimägedega, keskplaanil altkaevandatud alal asuv Outokumpu linnaosa, esiplaanil mahajäetud ja pragunevate seintega äärelinnamaja. Segased tunded on selle pildi suhtes - plaanisin selle tegemist päris pikka aega, kuid kui lõpuks järeltöötlus tehtud sai, tekkis selline õhtulehe maik juurde. Et hirmus dramaatiline või nii.

Mõttetute faktide osakond lisab siia veel niipalju, et erinevalt laialtlevinud arusaamast nagu asuks Baltikumi kõrgeim tehismägi Kiviõlis, asub kõrgeim tehistipp hoopis nn Kohtla-Järve keskahelikus ulatudes Eesti Looduse andmetel 173m üle merepinna (mina sain XGISist mõõtes 172,5m, pildil kolmas vasakult) samas kui Kiviõli mägi on minu mõõtmiste järgi vaid 161m merepinnast (EL absoluutkõrgust ei maini). Ka suhtelises kõrguses jääb Kiviõli alla, kuid võibolla enam mitte kauaks, sest Kohtla-Järvel käivad sulgemis- ja tasandamistööd. Huvi korral on pakkuda ka üks varasem pilt poolkoksimägedest, veidi teise nurga alt.

Pikema jutu ja põhjaliku statistika altkaevandatud alade ning sealhulgas Kohtla-Järve kohta leiab Virumaa Teataja artiklist (mis pärit aastast 2003, niiet mõned numbrid on tänaseks kindlasti vananenud ja seisukohad muutunud, kuid üldiselt siiski silmaringi avardav kirjatükk).

Mai 2011, Ida-Virumaa, Kohtla-Järve lähistel.

Vahvelmaastik

Selline muster moodustub põllule sisselangenud kaevandusest. Tõsi, antud juhul ei teagi, mis hullem on - kas lainetav põld või need prügikogused tee ääres.

Nähtud Käva kaevanduse aherainemäe otsast, mille täpsema asukoha leiab nüüd minu Ida-Viru kaardilt.

Mai 2011, Ida-Virumaa, Käva.

Tööstuspärandi väärtustamisest

Leidsin vanade mustandite hulgast ühe huvitava artikli: "Mida teha Kirde-Eesti kaevandusväljadega?". Juttu on seal tööstuspärandi väärtustamisest ja taaskasutamisest ehk suures plaanis sarnastel teemadel, mida minagi siin lehel kajastan. Lihtsalt mina olen seda seni teinud üpris kaootiliselt, "mis parasjagu huvi pakub"-baasil, kuigi ise olen üritanud oma märkmetekuhjas ka mingit süsteemi hoida.

Üks suuremaid takistusi põlevkivi eluringi süstemaatilisema katmise juures on see, et "ring" läheb kohe alguses katki - kaevandustesse ja karjääridesse mul ligipääs puudub, nii ma siis käin mööda mahajäetud kohti ja otsin enamvähem avalikult ligipääsetavaid kurioosumeid. Tulevikus püüaks siiski veidi järjepidevamalt läheneda ja seni valgeid alasid katta - kuidas sinnani jõuda, see tuleb veel välja mõelda.

Pildist - selline muster moodustub sisselangenud kaevandusest Jõhvi ja Kohtla-Järve vahel.

Juuni 2010, Ida-Virumaa, Sompa lähistel.

Aidu kosed ehk Kohtla kaevanduse väljavool

Aidu koskede vesi tuleb suletud Kohtla kaevandusest ja voolab Aidu karjääri - aastas kokku üle 14 miljoni m3 vett, mis siis omakorda tuleb välja pumbata. Pildil pakub mastaabivihjet vaateplatvorm, Ida-Virumaa giidi Enn Käissi andmetel on koskede kõrguseks ~7,25m. Rohkem taustainfot leiab varasema pildi juurest. Boonuseks veel lõiguke videot:


Ma võin oma retki hakata kaheks jagama:

1) Uurimis/avastusretked, mille käigus üritad leida midagi uut ning kuna olustik ja võimalused on tihti ettearvamatud, siis on seda loomulikult parem teha päeval, hea valguse ja ilmaga.

2) Pildiretked, mille käigus juba tead kuhu lähed ja mis ees ootab ning püüad tabada õiget valgust, kuid selleks, et olla päiksetõusul või loojangul õiges kohas, tuleb pool retke teha pimedas.

Aidu koskedega läks jälle nii, et kohapeal oli ere pärastlõunane kevadpäike ning pildisaak piirdus paari dokk-kaadriga. Erinevalt eelmisest korrast oli seekordne retk jalgsi, üle 9km edasi-tagasi. Pilti tegema peaks sinna minema jaanipäeva paiku, kui õhtuvalgus ilusti piki 'kanjonit' paistab.

Tegelikult on mõlemat sorti retked väga fun, sest leidmisrõõm on vahest pea sama suur kui pildi saamise rõõm:)

Aprill 2011, Ida-Virumaa, Aidu karjäär (täpsed koordinaadid minu Ida-Viru kaardil).

Web Statistics