Pilt Kaupo Kikkase fotokoolituselt

Veetsin täna ühe väga huvitava päeva Kaupo Kikkase fotokoolitusel. Mõtted peavad veel natuke settida saama, kuid arvan, et see ei jää mul viimaseks pildiks sellest žanrist :)

Pildist niipalju, et mõni pilt lihtsalt laulab nii oma laulu, et ülejäänud setti ei taha enam nähagi. Võibolla ma näen siin midagi, mis teistele ei paista...

Jaanuar 2012, Ida-Virumaa, VKG tootmisterritoorium.

Mõtteid aastaks 2012. Kohad ja käimised.

Üldiselt mulle ei meeldi plaane avaldada, aga ega sellest ka midagi kasu ei ole, kui nad mul lõputult telefoni märkmetes istuvad. Loodetavasti paneb üleskirjutamine mind ennast rohkem pingutama. Ja isegi kui ma midagi tehtud ei saa, ju on selleks head põhjused.

Kohad, kuhu sattumine on üldiselt enda teha, seega võib neid võrdlemisi realistlikeks liigitada:

  • Kaevanduste aherainemäed - rohkem on neid, mis käimata on, meelde tulevad näiteks Kukruse, Sompa, Tammiku, Ahtme, jne (kokku on neid 30 ringis).
  • Plaaniks külastada värskelt avastatud Toilamõisa juga ja miks mitte ka teisi kohalikke jugasid-joakesi.
  • Pankrannik - käimist ja vaatamist peaks jaguma.
  • Kohalikud matkarajad võiks läbi käia ja vahelduseks ilusaid kohti pildistada - näiteks Kurtna järved on mul uurimata kant.
  • Kiviõli motofestivalile tahaks jõuda.
  • Narva kosk suurvee ajal on ka asi, mida ma viimased 20 aastat näinud pole.
Veel üks hull uitmõte on karuvarje ehitamine. Mõningaid kohti, kust karusid leida võiks, ma isegi tean, muu on rohkem pealehakkamise ja kannatlikkuse küsimus. Mõlemat peab muidugi palju olema ja üksi seda asja ette ei võta.

Ja mõned kohad/asjad, mille puhul ei sõltu õnnestumine endast:

  • Kohtla-Järve poolkoksimägede otsas tahaks käia enne, kui need kõrgeimad tipud siledaks lükatakse (kui seda veel tehtud pole).
  • ASMV rajapanek on üks üritus, kust saaks tõenäoliselt head materjali nii karjääri kui ka offroadi teemal. Kui rajameistrid seda lugema juhtuvad, siis võin oma pilte vabalt teaser'iteks anda.
  • Töötav kaevandus - tahaks ära näha, karta on, et sealt suuremat pilti ei saa, pigem põhimõtte küsimus, arvestades, kui palju neist siin juttu on.
  • Sama kehtib karjääri kohta, eriti tahaks suuri draglaine lähemalt näha. Ronimisest esialgu ei unista :)
  • Üks unistusi on Ida-Virumaad lennukist vaadata ja seda mitte 10km kõrguselt ja läbi illuminaatori, paaristsajast meetrist jätkub täiesti.
Kuigi kindlasti tahaks külastada juba teada ja tuntud kohti, tuleks siiski pingutada uute leidmiseks. Peab ütlema, et üks kuramuse mõnus tunne on saapad kinni nöörida, oma hirmud ja eelarvamused alla suruda ning avastama minna. Lõpuks kui kaamera silma ette tõstad, näed nagunii ainult kaadrit. Loodetavasti toob eneseületamine ka mõne huvitava kaadri :)

Lumi, lumi, lumi

lumiVahest on ka head asja liiga palju - märts 2011, Tartumaa.

PS: Ei edene mul kuidagi 2012 aasta plaanidest kirjutamine, kord on tunne, et võiks kirjutada, siis jälle et ei tohiks. Ei kipu need märksõnad kohe kuidagi täislauseteks vormuma. Värske materjaliga ka kiidelda ei saa, viimati sai kaameraga väljas käidud novembris.

Geopeitus ja minu Ida-Viru kaart

Leidsin mõned huvitavad sarnasused Geopeituse Ida-Virumaa aarete ja enda Ida-Viru kaardi vahel.

Kõige ilmsem on see nõiakaevu aarde juures, kus isegi osa kirjelduse teksti on kopeeritud - siin on minu vastav postitus. 16.08.2010 kirjutasin mina:
Vastupidiselt kõigile eeldustele ei pumbata seda vett sealt välja - täitsa ise voolab. Selle koha all on 2002. aastal suletud Ahtme kaevandus. Kokku on Ahtme kaevanduses umbes 36 miljonit kuupmeetrit vett, võrdluseks on näiteks Tallinnat veega varustavas Ülemiste järves umbes 17 miljonit kuupmeetrit vett.
Mäletan üsna selgelt kuidas sai otsitud mingit tuntud võrdlusobjekti, mille kohta oleks andmed saadaval. Ja siia kõrvale tekst Geopeituse aarde juurest (peidetud 26.04.2011, päev peale seda postitust minu blogis):
Tegu on 2002 aastal suletud ning paar aastat hiljem veega täitunud Ahtme kaevanduse kohale tehtud puuraukudega (mai, 2005), kust mitte ei pumbata vett välja, vaid see pressib end ise maapinnale. Hinnanguliselt on kaevanduses 36 mln kuupmeetrit vett (võrdluseks Ülemiste järv - 17 mln kuupmeetrit). Aastaga voolab kaevandusest välja 7,7 mln kuupmeetrit. Sellest suur osa läheb töötavasse Estonia kaevandusse, aga samuti allikatesse ning puuraukude kaudu Sanniku ojja, mis leiab omakorda lõpuks tee merre.
Teksti teisest poolest on näha, et tutvutud on ka minu viidatud allikaga, kuid võrdlust Ülemistega seal ei ole. Ma ei tunne, et mu õigusi kuidagi rikutud oleks, aga kui nii ilmselt minu kogutud materjale kasutatakse, siis võiks vähemalt mu piltidele viidata. Usun, et kasu oleks mõlemapoolne - ühest küljest suurem huvi vastavate aarete vastu, teisest küljest suureneks minu piltide vaatajaskond :)

Samadesse ja sarnastesse kohtadesse on peidetud teisigi aardeid:
Korrektsuse mõttes olgu mainitud, et koht ülaloleval pildil sai leitud tänu alt teisele kommentaarile ("Ja kui sealt punktist veel edasi sõita, on veel üks uhiuus auk, mida pole veel maaameti kaardilgi. Sõites hoia paremale pidevalt.") algse Tuulutusšurfi aarde juures, minu postituses on seda ka mainitud.

PS: pildile klikkimine avab suurema versiooni - tahaks panoraami suuremalt näidata, kui kujundusse ära mahub.

Mõtteid aastaks 2012. Tehnika ja varustus.

Head uut aastat! Järgnevalt mõned mõtted tuleva pildihooaja kohta.

Alustaks sellest, millest ma tavaliselt ei kirjuta - tehnikast. Varem või hiljem peaks välja tulema 5D Mark III või misiganes saab Mark II järeltulijaks. Kui see nüüd liiga ulmelise hinnaga olema ei saa, siis tahaks oma praeguse aparaadi välja vahetada (teen siiamaani pilti 2005 aastal väljalastud kaameraga). Puudust tunnen oma praeguse kaamera juures eelkõige kõrgematest ISO'dest (üle 800 ma naljalt ei lähe), live view'st ja paremast ekraanist. Eriti valusalt annab mu enneveeuputuse-aegne sensor endast märku, kui üritada tähistaevast pildile saada. Samas tahaks loota, et kaamera vahetusest tulenevalt arvutit välja vahetama ei pea :) Teine (ja mitte nii kindel) ootus tehnika osas on Samyang 24mm f1.4 objektiiv. Manuaalfookust ma eriti ei karda, kuid valgusjõulisest lainurgast on tihti puudus. Oletades, et kere on tundlikkuse osas 3 stoppi parem, siis koos Samyangiga peaks 24mm peal tulema 6 stoppi võitu - päris suur vahe, kas säri on 1/100 või 1 sekund (omajagu teravussügavust kaob muidugi ka, jajah).

Teisest küljest on küsimärgi all filmile pildistamine - põhilised argumendid selle vastu on kallidus (10 EURi film, 5 EURi ilmutus), skännimise töömahukus ja lõpuks kehvapoolne kvaliteet. Projektoriga seina pealt pilte vaadata on omaette elamus, kuid võib juhtuda, et konkursile selle pildiga asja ei ole. Ühtteist olen ma õppinud, uudishimu on rahuldatud, kahe kaameraga ka ringi käia ei taha. Tõenäoliselt hooaja jagu perealbumi pilte veel teen, kuid "tõsisemat tööd" enam mitte.

Üks asi mida tuleval hooajal proovida tahaks on timelapse. Lisaks kihutavate pilvede näitamisele on mul olemas ka mõned sisulised ideed. Samuti teeks aegajalt hea meelega mõne lõigukese videot - loomulikult annan ma endale aru, et ma ei jõua niipea ligilähedaseltki hea tulemuseni - pigem tahaks mõnedest muidu raskesti hoomatavatest nähtustest mõned talutava kvaliteediga dokk-kaadrid teha, umbes nagu siin ja siin. Selleks otstarbeks on mõte Gopro HD Hero 2 suunas liikunud, ainuke asi, mis mind Gopro juures häirib on tema kalasilmobjektiiv. Ekstreemspordi jaoks võib ta ju tore olla, tavakasutusse not so much.

Veel olen pikemat aega unistanud suurema ekraaniga telefonist, seda eelkõige navigeerimise lihtsustamiseks ja mitte pildi tegemiseks (eraldi GPS'ist ma vaimustuda ei suuda, arvestades, et kaardid on seal kinnised ja satelliidipilti sinna laadida pole võimalik). Igasugu matkavarustuse osa võiks muidugi lõputult jätkata - juba ainuüksi järgmise kaevanduse ventide ekspeditsiooni jaoks oleks vaja kõike alates suuskadest ja lõpetades maastikusuutliku autoga, vahele jäävad veel kassid-köied-kirkad-ronimisrauad jpm.

Juuresolev pilt on seni parim "Linnuteekas". Kokku ca 3 min säri.

Web Statistics