Eestimaa suvi II


Eile tuli ka vihma, aga ilm polnud pooltki nii masendav, kui päev varem. Tegin õige mitmest pildist blogiversioonid, kuid praakisin siis kõik välja, sest nad tundusid liiga lihtsad ja ilmsed (fotoka ekraanilt olid nad muidugi kõik puhta kunstina tundunud). Peaaegu juba loobusin, aga siis leidsin selle. Nägemisnärvile lisaärrituse pakkumiseks tahtsin teda veel paremalt lõigata, aga see huumor jäi siiski ära.

Juuni 2012, Tartumaa.

Eestimaa suvi


Sai proovitud praegu nii tavalist vaadet kuidagi pildile saada. "Piisad aknaklaasil" tundus liiga klišeelik, seega sai valitud teistsugune lähenemine.

Juuni 2012, Tartumaa.

Ulothrix Zonata

See jääb vist nüüd pikemaks ajaks viimaseks veealuseks pildiks, sest minu veekindel kaamera töötab nagu nõukaaegsed veekindlad kellad - vett sisse laseb, välja mitte.

Pildiks sain inspiratsiooni Geopeituse samanimelisest aardest, tegemist on Tammiku kaevanduse väljavooluga, mis on varemgi mu kaamera ette jäänud.

Mai 2012, Ida-Virumaa.

Mis ma nüüd öelda tahtsingi?

Sain uue kaamera kätte (don't ask, don't tell, pole tehnikasait, vabandust:). Kohutavalt tühi tunne on. Nagu päris päris tühi. Umbes samasugune nagu keegi annaks ehitajale haamri ja naelad ning ta peaks hakkama ehitama. Mõni, eksole, hakkab kohe rõõmsalt klopsima, aga mõni teine ilmselt küsiks - ehitama mida? Kus projekt on? Projekti pole, aa, aga kellel ja mis otstarbeks seda ehitist siis vaja võiks minna? Umbes sama tunne oli (vist - kui ma õigesti mäletan) kooli lõpetades - pintsel on käes, nüüd saab hakata elukunsti tegema.

Uh, kisub vist sinnapoole, et on aeg suvepuhkusele minna...

Mai 2012, Ida-Virumaa.

PS: Kui leidus keegi, kellele see mõttearendus midagi tähendas, siis soovitan kuulata Lenswork'i podacast'i teemal "Structure in Creative Life". Esimene osa on siin. Millegipärast vanemaid podcast'e kodulehel ei ole, kuid RSS'i tellides saab neid siiski kuulata.

Suitsev Kukruse mägi


Veel üks nähtus, mida seni eriti hästi pildile pole õnnestunud püüda - Ida-Viru tossavad mäed. Siin ka üks varasem ebaõnnestumine Kiviõli mäel.

Seekordne pilt on suletud Kukruse kaevanduse aherainemäelt (kaevandus töötas aastatel 1916–1967), kus, nagu näha, toimub vaikne põlemine veel 45 aastat peale kaevanduse sulgemist. Tagaplaanil Kohtla-Järve poolkoksimäed. Maaameti lennuki ülelennu ajal on Kukruse mägi päris armiline olnud, praegu sellist ulatust enam ei täheldanud.


Mai 2012, Ida-Virumaa, Kukruse.

Sompa lahel on laine kõrgus...

Teine koht, teine aeg, veidi muhedam valgus. Kuid lainetus on suure tõenäosusega sama päritolu, mida eelmises postituses põhjalikumalt kirjeldatud sai. Ei saa nende langatustega kuidagi sina peale, vaatan nüüd, et olen umbes aasta tagasi (st mais 2011) avaldanud 2010 aasta pildi samast kohast ja järele mõeldes meenub, et ka siis ei olnud ma selle pildiga kuidagi rahul. Umbes aastapäevad on mustandina seisnud ka see pilt, ikka ja jälle tulen tagasi, mõtlen, et oluline teema, peaks põhjalikult kirjutama-selgitama ja lõpuks rahuldava pildi ka koju tooma. Paraku lendas mustand selleks korraks prügikasti, ei söanda veel torkida selliseid teemasid.

PS: uuematele lugejatele võib huvi pakkuda ka kunagi avaldatud pilt sellest, mismoodi see kaevandusest paista võiks.

Mai 2011, Ida-Virumaa, Sompa lähistel.

Lainetav tee

Olen nüüdseks kolm kevadet neid laineid taga ajanud (esimene postitus aprillist 2010, tegelikkuses mõttetult lähedal ülalnähtavale kohale) ja see on seni kõige efektsem pilt, mis teha on õnnestunud. Ja ei, ma pole veel päris rahul :)

Reljeefkaardi järgi peaks kaevanduslangatuste fenomeni nägema enamvähem kõikjal Jõhvi ja Kohtla-Järve vahel, aga kui üritad asja pildile püüda, osutub see ootamatult keeruliseks, nagu alati, kui tahta midagi hästi teha.


Kes seda blogi pikemalt jälginud pole, siis tegemist on kaevandamise tagajärjel tekkinud lohkudega maapinnas - lohud on seal, kus põlevkivi on alt ära võetud ja kaevandus varisenud (või varistatud). Kõrgemad osad on kas tervikud või paremini toestatud teeninduskäigud. Reljeefkaardi täpsus on kohati lausa uskumatu - alloleval pildil tundub lausa näha olevat, kuidas kaevandamine edasi on liikunud ja tühjaks jäänud osa järkjärgult varisenud.


Mai 2012, Ida-Virumaa, Võrnu.

Trifiidide päev

Niimoodi nad sealt järvest tulevadki - kasvavad, kasvavad, kuni ükspäev võtavad juured alla ja jalutavad minema.

Mai 2012, Ida-Virumaa, Ahtme.

Maailma lõpus on kohvik...

...kus kunagi kohtume kõik. Märkus endale: ei tohi ennast Vennaskonda kuulama unustada, liiga palju assotsatsioone. Samma ritta lähevad ka Portishead ja Sneaker Pimps.

Vahetame teemat. Reedel lugesin Põhjarannikust, et laupäeval toimuval Alutaguse rattamaratonil sõidetakse üks lõik maa all - kaevandusmuuseumis. Kuna mind huvitab, kuidas inimesed endistele tööstusrajatistele uudset kasutust leiavad, siis sellist asja lihtsalt pidi nägema :)

Mai 2012, Ida-Virumaa, Kukruse.

Web Statistics